LUGUSID KUNSTIS

2009/2010

SÕPRUSEAEG
Sarja esimeses muuseumitunnis minnakse ajas üle paarisaja aasta tagasi – perioodi, mil oli suur sõpruseaeg ning elati rahulikult ja rõõmsalt, peeti pidusid ja maaliti. Vaadatakse baltisakslaste suurt nn pildialbumit ja uuritakse, milline oli kunst Eestis siis, kui siin veel oma väljaõppinud kunstnikke polnud. Saab teada, kes on baltisakslased ja estofiilid. Peale vestlusi, vaikivat otsimismängu ja piltide vaatamist võib iga laps järele mõelda, kes ta lähedastest on talle kõige kallim ning siis temast uhke ovaalse portree maalida. 

VEENÕID LORELEI JA TEISED
Tutvutakse esimese eesti soost maalikunstniku Johann Köleriga ja istutakse Kumu kõige suurema maali ees, millel on kujutatud lugu kavalast veenõiast Loreleist ja tema ilusast laulust. Sireenidest on paljud ennegi kuulnud, kuid nüüd saab teada, kust see sõna tegelikult pärit on. Kui koos Köleriga antiikmaailmas ära käidud ja vägeva Heraklese vägitegudest kuuldud, piilutakse natuke ka Itaaliasse. Seejärel saab juba ise otsustada, mis värvi on allikast kannuga vett ammutava tütarlapse riided ning värvida kunstniku enda käega joonistatud kontuurpilti. Aga enne mängitakse veel saladuskarbikeste mängu.

ARMASTUSEST
Programm tutvustab August Weizenbergi ja Amandus Adamsoni teoseid. Pärast seda tundi lubavad lapsed jaanipäeva paiku Koidu ja Hämariku peale mõelda ning teavad, miks just sel ajal nii palju lilli õitseb. Ja kui päike õhtuti loojub, on ju selge, et need on Hämariku põsed, mis õhetavad. Käiakse ära ka Eedeni aias. Marmorist õun, mis Eeva käes, hakkab ühes unenäos ootamatult taevalaotusel aga ringi veerema ning selle korjab üles murelik kaluripoeg. Milline see vili veel olla võib, selgub alles siis, kui kõik lapsed on oma valged pisiplastikas teosed valmis saanud.

PEETRI LUBADUS
Jõutakse aega umbes sada aastat tagasi. Räägitakse kultuurist ja rahvustundest ning kunsti osast selle hoidmisel. Kristjan ja Paul Raua, Oskar Kallise ja Ants Laikmaa loomingu kaugu võib nii mõndagi teada saada eestlaste elust ja uskumustest. Veel võib arvata, kui suur pidi tegelikult olema Kalevipoja säng ja kellele Kalevipoeg tänutäheks sooja kasuka kinkis. Kuuleb, kuidas emad hälle heinamaale viisid ja kes olid siis lapsehoidjad. Küsimuste ja vastuste kaardid kinnistavad tunnis saadud teadmised. Kristjan Raua maalitud Kalmuneidude legendi kujutaval pildil on lugu Peetrist, kes kord kergemeelselt lubaduse pildus, aga ometigi oma sõna ei pidanud. Mis võib juhtuda, kui inimene petab? Sellel pildil on algus ja lõpp kaduma läinud. Need joonistatakse ise.

PARIISI
Selles muuseumitunnis minnakse läbi värvikate kunstiteoste Euroopasse rändama. Saab teada, kuhu eesti kunstnikud 20. sajandi alguses kõige enam minna soovisid ja mida tähendab sõna "modernism". Meelde jäävad uued nimed – Konrad Mägi, Nikolai Triik ja Jaan Koort. Natuke saab muuseumitunnis ka vaielda ja vastasmängijaid segadusse ajada, sest mägisele maastikule võib mängult näiteks kõrgeid maju või asjalikele portreedele päikeseprille lisada. Konrad Mäe maaliga roosa põhi on taeva maalimiseks töölehel juba olemas, aga värvilised pilved tuleb ise peale maalida. 

OMA SEADUSED
Uuritakse Eesti Kunstnikkude Rühma matemaatilisi maale ja luuakse kunsti loomiseks oma seadusi. Nüüd on kunst muutunud natuke imelikuks. Majad oleks nagu purjus ja inimesed kandilised. Muuseumitunnis saab teada, miks kunstnikud niimoodi tegid ja mida tähendab sõna "kubism". Selgub, et kui hoolega vaadata, koosnebki nähtav maailm põhikujunditest – ringist, ruudust ja kolmnurgast. Pärast väikest visuaalset harjutust kaetakse töölehele maalides geomeetriline toidulaud. Vahepeal saab ka kiiruse peale puslet kokku panna.

VALGUSEGA VÄRVITUD
Programm on tõeline valgusetund, kus kohtutakse paljude valgust maalinud kunstnike teostega. Põhiliselt õppisid kõik need kunstnikud Pallases. Muuseumitunnis saab teada nii selle sõna tähenduse kui ka päritolu kohta. Tunni lõpuks selgub, et on olemas väga palju erinevaid valgusi ning igaüks näeb ja nimetab neid isemoodi. Lõpuks saab iga laps kokku veel terve komplekti oma täidetud valgusekaarte. Ühe pildi juures toimub ka tore ühe sõna mäng. Kellel rohkem aega, saab ka ise träpsulise pildi maalida.

JÄLJEKÜTID
Muuseumitunnis kehastuvad lapsed jäljeküttideks. Selleks võetakse näitusesaali kaasa luup ja jälgedega kaart. Nende abil leiab saalist üles kõik otsitud tegelased. Hoolega otsides kohtab näitusel lehma, hobust, põrsast, koera, kana, madu, kajakat, kitse, lammast ja tiigrit. Tunnis lahendatakse mõistatusi, võrreldakse lindude ja loomade jälgi ning arutatakse, kes neist on mets- ja kes koduloomad.
Teel tiigri juurde mängitakse veel käe- ja jalamängu ning kõige lõpuks mõeldakse ka ise üks võlujälg välja.

veebidisain