Muusikategevuste kavandamisel ja korraldamisel on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus. Tunnis kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, samuti  kultuurilis-sotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid. Arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele. Muusikat kasutatakse lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevuste valdkondades nagu keel ja kõne, kunst, liikumine jne. ; Muusika on igapäevaelu osa nii argi- kui ka pidulike sündmuste puhul. Muusikapalade valikul arvestatakse laste huvidega ning ea- ja võimetekohasusega.

Muusikategevused on jagatud neljaks põhitegevuseks:

Laulmine: loob võimalusi lapse sotsiaalsete, intellektuaalsete ja esteetiliste võimete kujundamiseks. Laulul on oluline tähtsus lapse rahvusliku identiteedi kujundajana.

Muusikalis-rütmiline liikumine: on oluline lapse eneseväljendusoskuse ja julguse arendaja. Samuti rahuldab see lapse loomulikku liikumisvajadust. Selle tegevuse kaudu areneb lapse koordinatsioon, emotsionaalsus, motoorika, rütmitaju, tähelepanuvõime jpm. Muusikalis-rütmilise liikumise kaudu õpib laps liikuma kooskõlas muusika rütmi- ja iseloomuga.

Pillimäng: arendab lapse tämbrilist ja dünaamilist kuulamist. Selle abil on võimalik huvitavamaks muuta nii laulmist, rütmilist liikumist kui muusika kuulamist. Väga olulisel kohal on ka kehapillid. Kehapillide kasutamine laulude saateks on heaks ettevalmistuseks lastepillidega mängimiseks.

Muusika kuulamine: on tegevus, mille kaudu saab laps oma esmased esteetilised elamused- ja algteadmised muusikast. Muusika kuulamise abil saab lapsel välja kujundada muusika iseloomustamiseks vajaliku sõnavara: kiire, aeglane, kurb, rõõmus, vali, vaikne jne. Samuti arendab muusika kuulamine lapse tähelepanu koondamise võimet (muusikapala lõpuni kuulamine).

Kersti Kuusk