Logopeed on Harku valla hariduse tugiteenuste osakonna tugispetsialist, kes võimaldab Pangapealse Lasteaias logopeedilist nõustamist ja kõneravi.
Logopeed selgitab igal õppeaastal septembris-oktoobris välja kõneravi vajavad lapsed, kaasates lasteaia rühmaõpetajaid ja teisi tugispetsialiste.
Teraapiad toimuvad lasteaiapäeva jooksul ja on valdavalt individuaalsed. Kõneteraapia sisaldab laste oraalmotoorika, hääle kasutamise, hääldamise, sõnavara, lauseloome, grammatika ja jutustamisoskuse arendamist, samuti tööd kõnemõistmisega ja mitteverbaalse suhtlemisega. Kõne ja psüühiliste protsesside (tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine) areng on tihedalt seotud. Teraapiate käigus toetatakse ka psüühiliste protsesside arengut ning lugemise ja kirjutamise eeloskusi.
Tegevustes püütakse saavutada lastega hea ja usalduslik kontakt, olla võimalikult mänguline ja lapse huvidest lähtuv. Mõnikord on harjutamine lapsele raske ja tulemused visad tulema, siis tuleb leida motivaatorid ja liikuda edasi väiksemate sammudega, olla paindlik ja tagada lapsele eduelamus. Võtmesõnaks/võlusõnaks on MÄNG.
Lapsevanematele ja rühmaõpetajatele antakse regulaarselt tagasisidet ja nõuandeid Eliisiis.
Koostöö koduga on väga oluline. Võimaluste piires viiakse läbi perevestlusi ja nõustamisi. Soovitud tulemuste saavutamiseks on vajalik kodune harjutamine saadud juhiste järgi, lapse toetamine ja innustamine.
Vajadusel osaleb logopeed laste individuaalsete arenduskavade koostamisel ja rakendamisel.
Keerulisema kommunikatsiooni-/kõnepuude puhul algatatakse lapsele lisaabi või sobivama õpikeskkonna (nt erirühm) leidmine koostöös õpetajate, lapsevanemate ja tugiteenuste koordineerijaga.
Koolimineku ajaks peaksid saama häälikupuuded valdavalt korrigeeritud ja keerulisemate kõnepuuete puhul saavutatud parim võimalik.
Tugiteenuste koordineerija (TTK) korraldab lasteaiasisest meeskonnatööd õppe ja arengu toetamiseks ning koordineerib lasteaiavälises võrgustikutöös osalemist.
Mõned üldised nõuanded:
- Leia lapsega suhtlemiseks kvaliteetaega. Sel ajal tegele ainult temaga, ära piilu telefoni ega kibele mujale. Lase lapsel oma ütlus lõpuni rääkida, tal ei pruugi see veel nii hästi ja sujuvalt välja tulla, kuula päriselt.
- Mängi lapse poolt algatatud mängu. See ei tähenda, et peaksid kõik lapse soovid täitma. Omalt poolt saad ikka mängu arendada ja uute ideedega rikastada, kuid püüa mitte domineerida.
- Loe lapsele ette. Loo võimalused aktiivseks kuulamiseks, selleks tee lugemisel pause, ärgita kaasa mõtlema, piltidele osutama, infot otsima, ära arvama. See on parim viis lapse kõne ja mõtlemise arendamiseks. Vali ettelugemiseks kvaliteetseid eale sobivaid piltidega lasteraamatuid. Ole emotsionaalne ja sobival võimalusel mängi häälega.
- Räägi asjadest nende õigete nimetustega, väldi titakeelt. Lapsega rääkides jäta kõrvale keerulised terminid. Hoia oma kõnetempo rahulik. Tee pause, et lapsel oleks ka võimalik jutuvooru võtta.
- Räägi õhtul oma päevast ja lase lapsel oma päevast rääkida, kuid väldi ülekuulamist ja küsimustega pommitamist. Selle asemel täpsusta, nendi, peegelda, avalda oma mõtteid kuuldu osas.
- Kui laps ütleb midagi valesti, siis korda sama ütlust õigesti, nii annad talle õige kõnemudeli. Arvesta sellega, et laps ei pruugi õigesti korrata ja seda ei saa koheselt oodata või nõuda. Mõnikord on teekond soovitud tulemuseni oodatust pikem. Varu palun kannatust.
- Kõnearengut toetab lapse ütluste laiendamine (nt Laps ütleb „Õue." Täiskasvanu: „Jah, lähme õue." -> „Lähme õue mängima."), valikute pakkumine (nt. „Kas sa soovid piima või mahla?", „Kas sa paned täna sinised või kollased püksid?") või hoopis naljajutt („Vaata, ma panen kindad pähe ja mütsi kätte.").
- Julgusta oma arvamust või soovi avaldama, teistega arvestama ja plaane tegema.
Logopeed ja tugiteenuste koordineerija Helle Uuring
helle.uuring@harku.ee