1 LASTEAIA ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ PÕHIMÕTTED

• Pangapealse Lasteaia õppekava toetub Eesti eelkoolipedagoogika traditsioonidele ja üldõpetuslikule tööviisile. Olulisel kohal on erinevate valdkondade lõimumine. Lõimumine on valdkondade õppesisu, üldoskuste ja erinevate tegevusliikide ühendamine tervikuks, kus võimaldatakse õppida toas ja õues ning läbi mitmete mooduste: mängimine, ehitamine, näitlemine, lugemine, meisterdamine, kirjutamine, laulmine, muusika kuulamine, kleepetöö, voolimine, maalimine, õppekäigud, matkamine, tantsimine, sport, jutustamine, arvutamine, vaatlemine, õppemängud, mängupeod ja palju muid tegevusi laste soovil.
• Tööviiside ja meetodite valikul arvestatakse pedagoogilisi printsiipe: terviklikkus, lastepärasus, elulähedus, iseseisvus, aktiivsus, koduloolisus, individuaalsus.
• Pangapealse Lasteaia üldõpetusliku õppe- ja kasvatustegevuse aluseks on projektõpe. Õppetegevuses kasutame põhimõtet „kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale."
• Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.
• Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.
• Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
• Mängu kaudu õppimist soodustavad arenguliselt sobivad mängu- ja õppevahendid. Laps tegutseb ja õpib oma rütmis.
• Õpetajal on usk lapse võimetesse ja arengusse, ta motiveerib lapsi ja annab positiivset tagasisidet sooritatud tegevustest.
• Lapsevanemad ja lasteaia meeskond teevad koostööd ja neil on ühine vastutus lapsele soodsa arengukeskkonna loomisel, tema arengu ja õppimise toetamisel.
• Pangapealse Lasteaia õppekava ja rühma projektid on paindlikud s.o õpetajad võivad muuta planeeritud teemasid, tegevusi, üritusi jne vastavalt vajadusele ja ühiskonnast tingitud muudatustele.
• Õppeaasta lõpus annab õppe- ja kasvatustööst ülevaate meie aastaraamat.

Pangapealse Lasteaia õppe- ja kasvatustöö moto:

KÕIK TEGEVUSED  LÄHTUVAD LAPSEST.

Kasvatamine ja arendamine toetub lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu. Lapsed õpivad erinevalt ning üht õppimisviisi ei saa eelistada teisele. Õpetamisel kasutatakse erinevaid õpistiile: visuaalne, auditiivne, kogemuslik. Erinevate laste jaoks osutub parimaks erinevate meetodite ja lähenemiste kasutamine. Tähelepanu pööratakse nii õpetamisele kui õppimisele st. olulised on nii õpetamise protsess kui ka õpitulemus.

1.1 Õpikäsitus

Õppimise olemus lapsest lähtuva käsituse puhul:

• õppimisel on rõhuasetus uurimisel ja avastamisel
• õppimine on edukam, kui see toimub sotsiaalses situatsioonis (grupis, tegevuses)
• õppimine peab toimuma võimalikult loomulikes oludes; õppides tahavad lapsed olla tegevuses subjektid, mitte aga täiskasvanu tehtud valikute objektid.

Lapse roll lapsest lähtuva käsituse puhul:

• lapsed osalevad planeerimisel, arutavad koos õpetajaga, kuidas leida vastuseid neid huvitavatele küsimustele ja probleemidele;
• laps on uudishimulik, esitab küsimusi avastamaks maailma enda ümber;
• laps osaleb aktiivselt õppimisprotsessis;
• laps õpib erinevates olukordades;
• laps uurib, õpib ja tegutseb koos õpetaja, ning eakaaslastega; arutleb, vaatleb, vestleb, uurib raamatuid, mängib
• laps sünteesib uue kogemuse varem õpituga ja rakendab seda mängus ning vabategevuses
• laps jagab teadmisi teiste lastega, räägib oma avastustest ja kogemustest
• laps õpib mängides.

Õpetaja roll lapsest lähtuva käsituse puhul:

• õpetaja püstitab pikki ja lühiajalisi lapsest lähtuvaid kasvatuslikke ning õpetuslike eesmärke;
• õpetaja analüüsib oma tööd lähtuvalt püstitatud eesmärkidest;
• õpetaja teeb koostööd lastega; arutleb koos lastega, mida uurida ja kuidas leida vastuseid jne;
• õpetaja arvestab kuuplaani planeerimisel lapsi huvitavate teemadega;
• õpetaja tunneb ja analüüsib lapse arengut;
• õpetaja uurib, õpib ja tegutseb koos lastega, suunab lapsi kogetu ja õpitu põhjal järeldusi tegema ning seoseid leidma varem õpituga;
• õpetaja toetab lapse vajadusi ja huve ning tekitab lastes uusi huviobjekte;
• õpetaja  annab lapsele positiivset tagasisidet sooritatud tegevusest;
• õpetaja usub lapse võimetesse ja arengusse; õpetaja motiveerib lapsi;
• õpetaja suunab last koostööle, suunab jagama oma teadmisi teistega;
• õpetaja suunab ja juhendab lapse mängu;
• õpetaja loob erinevaid tegutsemisvõimalusi, aitab lapsel õpitut igapäevaelus kasutada;
• õpetaja käitub nii, et laps muutub järjest iseseisvamaks;
• õpetaja lähtub lapse individuaalsest arengust ja vajadustest;
• õpetaja tagab laste emotsionaalse heaolu;
• õpetaja kindlustab laste kaasahaaratuse;
• õpetaja toetab meeskonnatöö oskust;

Arengukeskkond pakub lapsest lähtuva käsituse puhul:

• valikuvõimalusi;
• harjutamisvõimalusi;
• turvalisust ja emotsionaalset heaolu;
• tuge ja juhendamist;
• eakohaseid mängu- ja õppevahendeid;
• võimalust tegutseda väikeses grupis ja individuaalselt.

Lasteaia õppe-kasvatustegevustes toetutakse järgmistele pedagoogika põhimõtetele:

• laste arendamisel lähtutakse laste ealistest ja individuaalsetest iseärasustest;
• suurt tähelepanu pööratakse laste mängule, mänguvahenditele, nende eakohasusele ja otstarbele;
• oluline on erinevate meelte arendamine ja kasutamine tegevustes;
• toetutakse lapse isetegemise printsiibile ja eduelamuse kogemisele;
• oluline tähtsus on laste kasvukeskkonnal (lapsest lähtuv).
• oluline on lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine.
• arendatakse tihedalt kodu ja lasteasutuse koostööd
• olulisel kohal on eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.
• lapse arengu toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö.